28.2.11
Uuendus
Sellest trimestrist hakkan panema e-kooli ka igapäevaselt hinnanguid sisse. See oleks sissejuhatus järgmise aasta hinnete panemisele. Täna juba said mõned lapsed lugemise eest hinnangu e-kooli ja kõik lapsed kunstis. Kirjatehnikas hakkan panema kokkuvõtvaid hinnanguid. Eesti keel sisaldab lugemist, loetust arusaamist, kuulamist, kirjutamist ja jutustamist. Kirjutamise all mõtlen kirjutamise korrektsust, aga ka õigekirja (täidetud peavad olema õpitud reeglid).
25.2.11
Tunnistused
Esmaspäeval saavad lapsed teist korda tunnistused, kus on väike vahekokkuvõte tehtust. Olen andnud hinnangu laste arengule, oskustele, vihikute täitmise korralikkusele, erinevate tööde õigeaegsele esitamisele, tunnist osavõtule, koduste ülesannete täitmisele. Kuna hoolsuse hinnet eraldi pole, siis ka hoolsusele ja püüdlikkusele. Õppematerjal läheb pidevalt raskemaks ja nõudedki tasapisi tõusevad. Kõik reeglid, mis on õpitud, peavad ka täidetud saama. See on kergem, kui laps osaleb aktiivselt ja tähelepanelikult tunnitöös. Hinnangud said minu arust lapsesõbralikud, aga põhjust "loorberitele puhkama" pole jääda, vaid tuleb ikka täie usinuse ja hoolega edasi rühkida. Edukus ongi ju väike osa sünnipärastest eeldustest ja suur osa töökust.
Eks esimene klass on sissejuhatus "päriskooli":). Teisest klassist läheb juba tõsisemaks hindamiseks.
Kunstitundidest ja viktoriinist
Eelmisel nädalal tegime tööõpetuses Pikk Hermanni torni koos sini-must-valge riigilipuga. Kleepetöös kasutasime vanu ajalehti. Pikk Hermann on ehitatud eesti rahvuskivist - paekivist, ja ajalehemosaiik jätabki sellise hallika kivi mulje.
Veel tegime pitsitrükki. Annabeli ema tõi meile juba eelmisel poolaastal päris palju pitsijääke. Nüüd siis trükkisime seda pitsi. Päris huvitavad tööd tulid.
Toimus ka Eesti-teemaline viktoriin, mille küsimused olid ikka väga keerulised, aga kasutada võis kõiki allikaid. Internet ja õpetaja ponnistasid kõigest väest ning tehtud see sai. Küsimuse peale, kes on Eesti rahvuskala, arvasid lapsed, et KULDKALA. Mõte pole paha. Saaks nii mõnigi suur soov täidetud (teatavasti täidavad kuldkalad muinajuttudes soove). Tegelikult on ikkagi ainult......... RÄIM. Ju see ongi meie kuldkala.
Veel tegime pitsitrükki. Annabeli ema tõi meile juba eelmisel poolaastal päris palju pitsijääke. Nüüd siis trükkisime seda pitsi. Päris huvitavad tööd tulid.
Toimus ka Eesti-teemaline viktoriin, mille küsimused olid ikka väga keerulised, aga kasutada võis kõiki allikaid. Internet ja õpetaja ponnistasid kõigest väest ning tehtud see sai. Küsimuse peale, kes on Eesti rahvuskala, arvasid lapsed, et KULDKALA. Mõte pole paha. Saaks nii mõnigi suur soov täidetud (teatavasti täidavad kuldkalad muinajuttudes soove). Tegelikult on ikkagi ainult......... RÄIM. Ju see ongi meie kuldkala.
22.2.11
Lugemispäevik
Lugemispäevikuid ootan 25. veebruaril.
Lapsed saavad tunnistused 28. veebruaril. Vaheaeg algab ikka märtsi lõpus.
17.2.11
Tähelepanu!
Kolmapäev on pühade-eelne, st lühendatud tööpäev: Toimuvad 30-minutilised tunnid. Lapsed saavad süüa. Laste päev lõpeb 10.35. Pikapäevarühma pole.
16.2.11
Mis kavas??
Eesti Põllumajandusmuuseum viib läbi tasuta õppeprogrammi "Rukkileib ja või meie laual".
Programm õpetab tundma Eesti maaviljeluse ajalugu ja tööriistu, teraviljade kasvatamist ja eristamist, teraviljasaadusi, leiva valmistamise protsessi ja rukkileiva kui Eesti traditsioonilise toiduaina väärtuslikkust ja tervislikkust. Programmis õpitakse tegema leivatainast ja võid, sorteeritakes teravilja, pekstakse kootidega vilja, jahvatatakse jahu jahvekividega, uhmri ja käsikiviga. Lisaks tutvutakse vanaaegsete kaaludega ja kaalutakse viljakotte. Vaadatakse filmi "Viljast leivani" ja tutvustatakse põrandamängu "Kuidas valmib leib". Programmi lõpus pakutakse lõunasööki (võid, leiba, muuseumisuppi ja mahlajooki).
Panin meie klassile aja kinni 26. maiks. Vaatame veel, mida annab Tartus juurde võtta, et päev tuleks meeldejääv ja põnev. Sõit kompenseeritakse kah 319, 56 € ulatuses.
Sellest tuleks siis ühtlasi ka klassi lõpuekskursioon.
Lapsevanemad! Kes on nõus kaasa tulema? Andke palun teada.
14.2.11
Sõbrapäev
Esimesel tunnil koostasime mõistekaardi sõbrast. Õppisime sõbralaulu laulma.
Viimases - klassijuhatajatunnis sõime sõbrakringlit, mängisime pikka nina ja laulsime.
Viimases - klassijuhatajatunnis sõime sõbrakringlit, mängisime pikka nina ja laulsime.
13.2.11
11.2.11
Esmaspäev - sõbrapäev
Esmaspäeval on sõbrapäev - päev, mil võib sõpradele kaarte ja kingitusi teha. Täna meisterdasime koolis ka juba kingitusi. Laps võiks koduski mõelda, kellele kaarti vm kinkida ja siis meisterdada. Endal rõõm kinkimisest, teistel rõõm kingi saamisest.
Kui on punaseid või südametega riideid, siis võiks need ka meeleolu loomiseks selga panna.
Kolmanda tunni ajal lugesime aulas Heljo Männi luuletusi. Esinejad said tänukirja ja õpetajalt kiituse.
10.2.11
Selle nädala tegemised
Loodusõpetuses õppisime elektrit. Tekitasime staatilist elektrit hõõrudes õhupalliga pead. Karl Anderi juuksed seisavad täitsa korralikult püsti.
Klassis on nüüd mäng peastarvutamise harjutamiseks. Ehk varsti kaob see "nobedate näppude voor", kui hakkan küsima liitmist-lahutamist. Kui kellegi kodus on takjaga palle, siis oleme tänulikud, kui neid võiks kooli tuua. Praegu on ainult kaks palli.
Tööõpetuses meisterdasime kuldkalakest. See on Birgiti kalake.
Lapsed koos kuldkalakestega. Võib-olla mõni kalake suudab ka soove täita:)
Klassis on nüüd mäng peastarvutamise harjutamiseks. Ehk varsti kaob see "nobedate näppude voor", kui hakkan küsima liitmist-lahutamist. Kui kellegi kodus on takjaga palle, siis oleme tänulikud, kui neid võiks kooli tuua. Praegu on ainult kaks palli.
Lapsed koos kuldkalakestega. Võib-olla mõni kalake suudab ka soove täita:)
8.2.11
3.2.11
Pikapäevarühm 9. veebruaril
Kolmapäeval, 9. veebruaril on pikapäevarühm kella 14.00-ni. Siis algab RRG õpetajatel uurimustöö-alane koolitus.
2.2.11
Lastevanemate kool
Teisipäeval, 15. veebruaril kell 18.00 on järjekordne lastevanemate kooli kokkusaamine.
Kohtuma tuleb Gunnar Kotiesen, kelle kokkusaamised lapsevanematega maakonna erinevates koolides on saanud väga hea tagasiside osaliseks. Gunnar räägib suhtlemisraskustest ja nende leevendamisest, lapse toetamisest kasvamisel ja õpingutes jne. Arutame ühiselt, kuidas last innustada.
Kohtuma tuleb Gunnar Kotiesen, kelle kokkusaamised lapsevanematega maakonna erinevates koolides on saanud väga hea tagasiside osaliseks. Gunnar räägib suhtlemisraskustest ja nende leevendamisest, lapse toetamisest kasvamisel ja õpingutes jne. Arutame ühiselt, kuidas last innustada.
Pärast lastevanemate kooli klassi lastevanemate koosolek.
1.2.11
Kassid, lumelilled ja ribad
3. veebruaril algab kassiaasta või jäneseaasta. Neljapäeval meisterdame jänesemaske.
Lumelilled, aga ära ei sula:)
Pilte ribadest
Lumelilled, aga ära ei sula:)
Pilte ribadest
Subscribe to:
Posts (Atom)