Ta ei saa ennast
käppadega puhastada ja siis ta püherdab hapukate õunte vahel, et
puukidest vabaneda. Puuke on siilid meistrid koguma –
kui ta lasta tunniks ajaks põõsarikka metsa alla lahti ja siis uuesti
kinni püüda, võib ta okaste vahelt leida tuhandeid puuke. Kusjuures ei
tasu arvata, et siilipoisid selle tunni jooksul metsa all rebase moodi
ringi silkavad. Siilid on Turovski sõnul väga aeglased. Kui mõni neist
saab kiiruseks 7 km/h, siis on tegemist rekorditeraamatu väärilise
tulemusega.
Siilid on ühed vähestest
täistalveund magavatest loomadest. Kui karu ärkab koopa ees oleva krõpsu
peale kohe üles, siis siili ei ärataks ka pesa ees kärgatav pomm.
Ainukene asi, mis siili keset talveund üles äratab, on pikaajaline sula.
See võib neile ka saatuslikuks saada, sest ärgates hakkavad nad kohe
oma rasvakihti kulutama. Siilid on putukatoidulised, kuid maiustavad ka
õunte, pirnide ja hapukate marjadega, samuti madude, sisalike ja
hiirtega. Mõni rotiraibe pidavat siili jaoks tõeline õnnistus olema. Kui
mõni mürk niidab inimesegi maha, siis siiliga ei juhtu Turovski sõnul
midagi. Lisaks kakkudele, kellele siilid on maiuspalaks, võib nende
elupäevad lõpetada lehmapiim. Piim pidavat siilidele küll väga meeldima,
kuid pikema tarbimise järel tapab see ta sisemise mikrofloora.
Siilidele võib anda kitsepiima.
No comments:
Post a Comment